Raadioamatööriks võib saada iga tehnika- või sidepidamisehuviline, nii koolipoiss kui professor, arst või õpetaja, kirjanik või traktorist. Peab olema vaid piisavalt tahtmist: kutsungini jõudmine eeldab päris palju õppimist ja pühendumist. Kutsungi saamiseks tuleb sooritada eksam ning pidada näidisside eksamikomisjoni poolt valitud korrespondendiga. Olgu kohe rahustuseks öeldud: morsetähestikku pole ilmtingimata kohe vaja õppima hakata, ka küsimused on koostatud võimalikult lihtsad ja on kättesaadaval meie veebis. Eksamiks valmistumisel on kasulik tutvuda ka Eesti vastava valdkonna seadusandlusega, mille leiab rubriigist "Sidemäärused ja sagedusplaanid". 

Raadioamatörismist midagi eelnevalt teadmata on omal käel alustamine siiski üsna raske: väga paljusid asju suudavad õpetada ainult kogenumad amatöörid, ka on aparatuuri soetamine lihtsalt proovimiseks liiga kulukas.

Et alustamine ja raadioamatöörina jätkamine oleks kõigile jõukohane, on raadioamatöörid organiseerunud klubidesse. Klubi võimaldab liikmetel kasutada ruume ja aparatuuri, klubi liikmed omakorda annavad oma jõukohase panuse ühiskondlikke ülesandeid täites: mõnele meeldib aparatuuri täiustamine, mõnele QSL-kaartidega tegelemine jne. Üleriigiliselt koordineerib raadioamatööride tegevust Eesti Raadioamatööride Ühing. 

Leidmaks alustamiseks parimat lahendust ja eksami sooritamiseks tuleks ühendust võtta ERAÜ juhatusega või kvalifikatsioonieksamikomisjonide liikmetega. Võib juhtuda, et lähikonnas on tegutsev klubi, mille juures amatööriks soovija saab õppida, võimalik on ka variant, et huvilisi näiteks koolis või töö juures leidub rohkem ja saab luua juba uue klubi.

Kui eksam on juba tehtud, tuleb eksamitõend koos allkirjastatud amatöörraadiojaama tööloa taotlusega saata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (Endla 10A, 10122 Tallinn). Seda kõike saab teha e-posti teel ning digitaalselt allkirjastatud digiümbrikuga. Kogu protseduur on detailselt lahti kirjeldatud siin! NB! Ärge unustage tasumast riigilõivu! Mõistlik on eksamitõendist endale teha ka koopia, et originaaldokumendi võimaliku kadumise puhul poleks vaja uuesti  hakata uut tõendit vormistama või koguni uut eksamit õiendama. Kui taotleja on alla 16 aasta vana, siis lisatakse eelpoolnimetatud dokumentidele ka lapsevanema kirjalik nõusolek.

Taotlused vaadatakse läbi tavaliselt paari nädalaga ning vastavalt taotleja valikule saadetakse tööluba kas postiga koju või saab sellele ise TTJA-sse järele minna.
 

Alljärgnevalt toome Riho, ES7AAZ soovitusi ja näpunäiteid raadioamatööri teed alustavale huvilisele. 

Võtmeoskused raadioamatööriks saamisel: nipid ja nõuanded

Olen juba aastaid nautinud selle vahva hobi võlusid. Raadioamatööride kogukond on üks suuremaid hobikogukondi üle maailma ning see on täis põnevust, avastamist ja suhtlemist. Kui sa kaalud raadioamatööriks saamist, siis oled jõudnud õigesse kohta!

Litsentsiprotsessi mõistmine

Raadioamatööriks saamise esimene samm on litsentsi saamine. Litsentsi taotlemine on tegelikult lihtne, kuid enne selle tegemist on oluline mõista, mida see endast kujutab. Litsents on su luba raadiosageduste kasutamiseks ja sellel on erinevad tasemed, mis määravad, milliseid sagedusi ja võimsusi saad kasutada: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... 1_lisa.pdf . Litsentsi omandamiseks pead läbima eksami, mis hõlmab põhilisi raadioelektroonika, elektromagnetiliste lainete ja raadioside teadmisi. Eksam sisaldab valikvastuste küsimusi, kusjuures õiged vastused annavad punkte. Eksami sooritamiseks on vaja saada kindel punktisumma. Lisaks teoreetilisele osale on eksamis ka praktiline osa, mis sisaldab SSB ja/või CW näidisside sooritamist. Kui soovid eksamit sooritada, pead leidma eksami koordinaatori, kes korraldab eksami su piirkonnas: vt infot siin!  

Eksamiks ettevalmistamine

Eksamiks ettevalmistamine on oluline osa raadioamatööriks saamisel. Enne eksami sooritamist pead mõistma eksami struktuuri ja küsimuste tüüpe. Samuti peaksid valmistuma eksamimaterjalidega tutvumiseks ja õppimiseks. Üks parimaid viise eksamiks ettevalmistamiseks on liituda raadioamatööride kogukonnaga. Liitumine klubiga annab sulle juurdepääsu kogukonna kogemustele ja teadmistele, mis aitavad sul eksami sooritamisel edu saavutada. Samuti võib klubi korraldada eksami ettevalmistuskursuseid, mis aitavad sul eksamiks ette valmistada. Eksami sooritamiseks pead veenduma, et oled omandanud eksami jaoks esmavajalikud teadmised. 

Nipid eksami sooritamiseks

Eksami sooritamine võib olla stressirohke kogemus, kuid on olemas mõned nipid, mis võivad aidata sul edu saavutada. Esiteks peaksid veenduma, et oled eksami alguses rahulik ja keskendunud. Arvesta, et komisjoni huvi ei ole sind läbi kukutada, nad on igati toetavad ja mõistvad. Eksamil peaksid lugema küsimused hoolikalt läbi ja veenduma, et mõistad küsimuse sisu. Teine nipp on vastuste struktuuri mõistmine. Eksamis on erinevaid küsimuste tüüpe, näiteks valikvastustega küsimused, mitmikvalikuga küsimused ja lühivastustega küsimused. Igat tüüpi küsimuse jaoks on olemas vastuste struktuur. Kui mõistad seda struktuuri, saad paremini aru, millised vastused on õiged. Kolmas nipp on harjutamine. Harjutamine aitab sul eksamiks valmistuda ning annab sulle kindlustunde, et oskad eksamit edukalt sooritada. Saad harjutada eksamiküsimustega, mis on saadaval ERAÜ veebis.

D-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused on siin!  Õigesti on vaja vastata 15-le küsimusele 20-st, vastuses on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige.
Lisaks tasub ennast testida lehel https://es2ice.era.ee/D_Kat

B-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused leiad siit! Õigesti on vaja vastata 30-le küsimusele 40-st, vastuses on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige. B-kvalifikatsiooniklassi praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada SSB lühilaineside. Lisaks tasub ennast testida lehel https://es2ice.era.ee/B_Kat

A-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused leiad siit! Õigesti on vaja vastata 40-le küsimusele 50-st, vastuses on antud neli varianti, millest ainult üks on õige. A-kvalifikatsiooniklassi praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada ka telegraafi- (morse-)side.


Esimese raadio valimine

Pärast litsentsi saamist on aeg valida oma esimene raadio. Raadiod on erinevad, nii et pead valima selle, mis sobib su vajadustega ja eelarvega. Kui soovid raadioamatööriks saamist alustada, võib olla hea mõte alustada odavama raadioga, et harjutada oma oskusi ja mõista, millised on su vajadused. Kuid kui oled juba kogenud raadioamatöör, võib olla mõistlik investeerida kvaliteetsemasse raadiosse. Alustamiseks võib olla täitsa hea tutvuda raadioseadmete kohaliku järelturuga hamfoorumis. 

Raadiojaama seadistamine

Kui oled oma esimese raadio soetanud, on aeg see ka seadistada. Raadiojaam koosneb kokku tavaliselt transiiverist, antennist ja muudest seadmetest, mis võimaldavad sul raadiosidet pidada. Raadiojaama seadistamine võib olla üsna keeruline, eriti kui oled uus raadioamatöör. Kuid õnneks on olemas palju abijõudu ja infot, mis aitavad sul selle ülesandega hakkama saada. Näiteks võid küsida nõu oma kohalikult raadioamatööride klubilt või lugeda raadioamatööride foorumeid ja veebisaite. Samuti võid vaadata online-videoid, mis õpetavad sulle, kuidas oma raadioseadmeid kasutada. Samuti on olemas erinevaid raadioamatööridele mõeldud raamatuid, mida saad lugeda ja uusi oskusi ning teadmisi omandada. Kui oled aga raadiotehnikas tugev, on loomulikult tervitatav ka osa enda plaanitavast aparatuurist lausa ise kokku panna!

Liitumine raadioamatööride klubide ja organisatsioonidega

Raadioamatööride kogukond on täis erinevaid klubisid ja organisatsioone. Liitumine nendega annab sulle juurdepääsu paljudele ressurssidele ja võimalustele. Näiteks võib klubide ja organisatsioonidega liitumine anda sulle juurdepääsu eksami ettevalmistuskursustele, üritustele ja võistlustele. Kohalik raadioamatööride klubi võib olla ka hea koht, kus saad tutvuda teiste hobikaaslastega ja saada nõuandeid oma raadioamatööriks saamise teekonnal. Iga Eesti raadioamatöör võiks olla ka Eesti Raadioamatööride Ühingu liige, ühing on just see katus-organisatsioon, mille kaudu meie hobi Eestis toimib. 

Osalemine võistlustel ja üritustel

Raadioamatööride kogukond (Eestis siis ERAÜ) korraldab ka erinevaid võistlusi ja üritusi. Osalemine neil võib olla suurepärane võimalus oma oskuste parandamiseks ja teiste raadioamatööridega vahetuks suhtlemiseks. Võistlustel osalemine võib olla veidi väljakutsuv, kuid see annab sulle võimaluse oma oskusi testida ja end võrrelda teiste amatööridega. Lisaks annab see sulle ka võimaluse tutvuda teiste hobikaaslastega ning saada nõuandeid oma raadioamatööriks saamise teekonnal. Eestis on suuremateks üleriigilisteks üritusteks suvine kokkutulek ning talvine seminar (talvepäev) - mõlemad pikkade traditsioonidega ning väga heaks kohaks, kus sulanduda siinsesse raadioamatööride perre. 

Kokkuvõte

Raadioamatörism on hobi, mis pakub palju põnevust, avastamis- ja suhtlemisrõõmu. Nii et kui soovid saada raadioamatööriks, peaksid alustama litsentsi taotlemisest ja eksami ettevalmistamisest. Seejärel peaksid valima oma esimese aparaadi ja seadistama oma raadiojaama. Liitumine kohaliku raadioamatööride klubiga (kui selline on olemas) ja järgmisena ka ERAÜ-ga aitab sul oma oskusi parandada ja tutvuda teiste raadioamatööridega. Osalemine võistlustel ja üritustel annab sulle aga võimaluse oma oskusi testida ning arendada ja saada meie kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks. Oluline on meeles pidada, et raadioamatörism on hobi, mille eesmärk on lõbu ja õppimine. Nii et võta aega ja naudi oma raadioamatööriks saamise teekonda!

Head pealehakkamist!

Riho, ES7AAZ

Küsimused enne alustamist:

• Mis on raadioamatörism? Vaata siit ja/või tutvu selle hobi ülevaatega siin! 
• Kuidas saada raadioamatööriks? Vaata siit
• Kellega ühendust võtta, kui tahan sidepidamist õppida? Piirkondlikke kontakte vaata siit , alati võid pöörduda ERAÜ juhatuse poole - vt infot siit!
• Kuidas saab teha raadioamatööri eksamit? Tutvu esmase infoga siin!
• Kust saada õppematerjale? Alustuseks sobib hästi alltoodud teatmik!

Algaja raadioamatööri teatmik

Teatmikust saab algajale töö alustamiseks vajalikud teadmised.

Salvestage pakitud faili lahtipakkimisel saadud failid kettale. PDF-fail on mugavam printimiseks, Wordi doc-faili saab vajadusel ise muudatusi teha.

Jüri Ruudu, ES5JR-i poolt Tartu Ülikoolis loetud loengutega raadioamatörismist saad tutvuda siin!

Head eestikeelset materjali valdkonnaga tutvumiseks on leida ka Mati Russi, ES2RDX koduleheküljelt - vt siin!  
 
Põhjaliku ülevaate raadioamatööride sidepidamise protseduuridest ning eetikast raadioeetris saab alljärgnevalt kodulehelt: 

http://www.arrl.org/files/file/DXCC/Eth-operating-EN-ARRL-CORR-JAN-2011.pdf

Raadioamatööride maade (DXCC järgi) paiknemine maailmakaardil 
 

Toreda ning humoorika ülevaate raadiolambi ehitusest saab alltoodud videolõigust, kus näidatakse, kuidas ise ehitada trioodi. 

Vaata seda videot siit!

Kuidas iseseisvalt morset õppida? 

Kuigi kaasajal on tekkinud terve rida moodsaid digitaalseid sideliike ja tundub, et morse oskused ei kuulu enam raadioamatööri kohustusliku "pagasi" hulka, tuleb siiski tõdeda, et ilma morset (või "telegraafi", nagu seda samuti kutsutakse) valdamata ei ole sa siiski päris täisväärtuslik raadioamatöör. Just morsetähestiku abil sidepidamisest on ju meie hobi alguse saanud ning tihti võib osutuda,et morse (koos selle "superarvutiga", mida nimetatakse ajuks) ongi ainus tööliik, millega õnnestub antud tingimustes reaalselt ka teateid vahetada. Muidugi on morse kasutamine jätkuvalt oluline osa raadioamatörismi sportlikust küljest - seda nii suurte rahvusvaheliste võistluste näol eetris kui ka nt kiirusvastuvõtu (HST, high speed telegraphy) võistluste näol kusagil klassiruumis või isegi interneti vahendusel! Kui aga minna kõrgematele sagedustele, st ULL valdkonda, siis tuleb samuti märkida, et vaatamata WSJT tehnoloogia arengule on morsel ikkagi väga oluline koht nii Kuu kaudu (EME) sidepidamises kui ka erinevatel eksperimentidel ülikõrgetel sagedustel - sest "oma kõrvaga kuulmine" on midagi, mis teeb raadiosidest siiski "päriselt toimunud kontakti"...

Niisiis, üks õige raadioamatöör peaks oskama ka morsetähestikku ja nn "piuksu" abil sõnumeid vahetada! Paraku ei sünni meist keegi juba valmis radistina, seega, antud oskus tuleb omandada. Kuidas seda õppida, kust alustada? Vanemad amatöörid mäletavad veel neid aegu, kus ALMAVÜ raadioklubide juures korraldati vastavaid kursusi - kindlasti ongi kogenud "telegrafisti" juures ja kaasabil selle oskuse omandamisega kõige lihtsam algust teha. Aga kui selliseid kursusi enam ei korraldata või oleksid need tänastes oludes liiga kallid? Kuna nagunii on individuaalsel tööl ja harjutamisel morse õpingute juures ülitähtis roll, siis on maailmas koos arvutite võidukäiguga levinud ka erinevad treeningprogrammid, mida iseõppija saab edukalt kasutada. Kui seda teemat nt Google'i abil internetis sirvida, leiate suure hulga erinevaid metoodikaid ning õppeprogramme - ka nendes oleks algajal esialgu väga keeruline orienteeruda.  

Pakume siinkohal aga välja Koch'i meetodi, kus õppimine algab normaalsel saatekiirusel ja järk-järgult lisatakse materjalile tähti-numbreid juurde. 
 
Tutvu meetodiga:

http://www.hfradio.org/koch_1.html
http://www.qsl.net/n1irz/finley.morse.html

Treeningprogrammiks soovitame aga alltoodud vabavara:

A Morse Trainer using the Koch method (g4fon.net)
http://lcwo.net/

Lisaks väga hea contest simulator MorseRunner, mida on võimalik leida siit

Head õppimist ja kuulmiseni CW-s! :))