ERAÜ- meie ühing

Ajaloo verstapostid

Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ) registreeriti EV Siseministeeriumis 1. märtsil 1935. Antud kuupäev tähistabki ametliku ja organiseeritud raadioamatörismi sündi Eesti Vabariigis. Ühingu esimene üldkoosolek tuli kokku sama aasta sügisel, 22. septembril 1935 a. Tallinnas. Koosolekul valiti ERAÜ esimene, viieliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Arnold Isotamm (hilisem ES5F) ühingu presidendina, abiesimees Ants Pärjel (ES7C), sekretär Vitali Suigussaar (ES6C), laekur Aleksander Rähn (ES3DW) ja liikmena Richard Paide (ES5C). 1. septembril 1938 võeti ERAÜ vastu rahvusvahelise raadioamatööride ühenduse - IARU liikmeks. Nõukogude Liidu Punaarmee sissetulekul Eestisse keelati aga 12. detsembrist 1940 kõigi amatöörjaamade töötamine Eestis ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud. Sisuliselt tähendas see ka ERAÜ tegevuse peatumist suure sõja eel.

ERAÜ taastamisele sai hakata mõtlema tänu poliitilise kliima “soojenemisele” ja ES eesliidete kasutuselevõtule 1990 a. Reaalsuseks sai see 1991 a. lõpus, peale Eesti Vabariigi taastamist. Kuna aeg oli raske ja bensiiniga kitsas, siis otsustati, et ühingu taasasutamise koosolek toimub tõeliselt raadioamatöristlikul viisil – eetris. Nii viidigi 14. detsembril 1991 80m lainealal läbi Eesti Amatööride Nõukogu koosolek, kus maakondade volitatud esindajad taastasid hääletades ERAÜ ning valisid selle esimese sõjajärgse juhatuse. Sinna kuulusid Enn Lohk - ühingu president (ES1AR), Arvo Pihl (ES5MC), Ako Põhako (ES8AY), Albert Noor (ES0CB) ja Jaan Nikker (ES3GZ). Juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist ametlikult ka IARU ning kinnitas ühingu järjepidevat liikmestaatust maailmaorganisatsioonis.

alt

ERAÜ presidendid läbi aegade:

1935 – 1941        Arnold Isotamm (ES5F)
1991 – 1999        Enn Lohk (ES1AR, SK, fotol
                            Talvepäeval 1999)
1999 – 1999        Tiit Praks (ES7RE, SK)
2000 – 2006        Arvo Pihl (ES5MC)
2006 – 2012        Tõnno Vähk (ES5TV)
2012 - 2018         Jüri Ruut (ES5JR)
2018 - k.a.           Kristjan Kass (ES7GM)


ERAÜ auliikmed läbi aegade:

Friedrich Olbrei (1893-1972)
Karl Kallemaa, ES5D (1914-1999)  
Arvo Kallaste, ES1CW (1933-2019)
Enn Lohk, ES1AR (1935-2018)
Teolan Tomson, ES1AO
Jaan Kuus, ES1NI

 

Milleks on vaja ERAÜ-d?


ERAÜ on ainus, riiklikult tunnustatud üle Eestiline raadioamatööre ühendav ja neid esindav ühiskondlik organisatsioon, mille liikmetel on reaalne võimalus suunata raadioamatörismi kui harrastuse edasist arengut ja määrata selle asend nii Eesti kui ka ülemaailmsel sidekaardil. Seega, olles Eesti Raadioamatööride Ühingu liige, saad hoida “kätt pulsil”, olla täisväärtuslik raadioamatöör!

ERAÜ kui organisatsiooni peamised funktsioonid:

1.    ERAÜ-d on vaja suhetes riigi institutsioonidega (eelkõige suhted TJA-ga) ja tagamaks raadioamatööride järelkasvu.
Riik saab suhelda amatööridega vaid organisatsiooni tasemel – täisväärtuslikuks partneriks riigile on aga ainult üleriiklik ühendus. Samuti on kindel, et Eesti raadioamatööridel ei oleks täna käes ja kasutada need sagedused ning võimsused, kui ERAÜ-d sellisel tasemel ei oleks eksisteerinud...

2.    ERAÜ-d on vaja väliskontaktideks, oleme osa maailma organiseeritud amatöörkonnast.
Peame arvestama, et me ei ole siin ilmas üksi ning et Eesti väärikas esindamine maailmaorganisatsioonis on jõukohane vaid üleriigilisele ühendusele. Lisaks, vastavalt IARU põhikirjale saab iga liikmesmaad IARU-s esindada vaid üks rahvuslik ühing.

3.    ERAÜ-d on vaja Eestisiseseks organiseeritud tegevuseks, raadioamatörismi kui hobi edasi arendamiseks, ühistööks (üritused, kokkutulekud, võistlused).
On tähtis, et ei kaoks meie hobiga seonduva ühistegevuse võlu, et igaüks ei nokitseks tasahilju vaid oma nurgas... Ühingul on välja pakkuda pikk kokkutulekute traditsioon, rahvusvahelised Eesti meistrivõistlused lühilainetel ja “Välipäev” ultra-lühilainetel, samuti arvukalt teisi põnevaid LL- ning ULL-võistlusi, aga ka talvine infoseminar (Talvepäev) jpm, mis liidab meid kui kolleege ning harrastuskaaslasi.

4.    ERAÜ-d on vaja kommunikaatori, infojagaja rollis (ES-QTC, kodulehekülg internetis, infosaade eetris jne.).
On selge, et internetiajastul, mil info laiast maailmast tuleb justkui „iseenesest“ koju kätte, on ühingul määrav roll just Eestiga seotud ning meie huviala puudutava info ja otsuste levitamisel. Loomulikult on väga oluline ka meie oma väljaantud publitsistika – see on meie ajalugu, mida me ise loome järeltulevatele põlvedele. Just meie oma ühingu kaudu jätame me jälje Eesti aja- ning kultuurilukku – tehkem siis seda võimalikult hästi ning läbimõeldult.

5.    ERAÜ-d on vaja selleks, et vahendada oma liikmetele mitmesuguseid teenuseid (nt QSL-büroo).
Kui eeldada, et siiski suur osa meist tahaks olla n.ö. “klassikaline raadioamatöör”, st. et töötada ka eetris ja omada ning saata QSL-kaarte, suhelda hobikaaslastega meil ja mujal, siis on selge, et ühingult antud teenust vajatakse ning eeldatakse. Väga lihtne ning ligikaudnegi arvutus tõestaks, et igaüks meist individuaalselt maksaks kümneid kordi rohkem, kui ta täna tasub ekvivalentse postikoguse saatmise/käsitlemise eest ühingule.

Iga raadioamatöör peaks mõtlema neile ülaltoodud punktidele ja leidma enda jaoks just talle tähtsaid momente ning põhjuseid, milleks olla ERAÜ liige!

Kuidas saada ERAÜ liikmeks?

Põhjalikku infot ERAÜ liikmeks astumise, liikmemaksude tasumise korra, soodustuste jmt. kohta leiad siit!

Kõikidele ERAÜ liikmetele, aga ka liikmeks pürgijatele edu ning jõudu soovides,

ERAÜ juhatus