KKK kriisiraadiosides

Kogukondliku kriisi-raadioside kohta kõige sagedamini küsitud küsimustele leiab vastuse siin lehel.

K: Seletage mulle lihtsas keeles lahti, kuidas toimib kriisi-raadioside.

• V: Mobiilside ja interneti katkestuse tekkides paneb kriisi-raadioside punkti mehitaja omale selga helkurvesti ja astub lähimale tänavaristmikule. Tema juurde saab astuda iga isik, kes soovib kutsuda endale või mõnele kogukonna liikmele abi. Talle saab oma abivajadusest teatada ka kodust, läbi PMR446 raadiojaama (seda võib kasutada ilma spetsiaalse loata igal ajal).
  Kriisi-raadioside algatamiseks vajalikud sammud:
  
  
  1. Kogukond peab olema omavahel varem kokku leppinud ja läbi harjutanud, kes kriisiraadioside punkti mehitajatest (kas üks või mitmed) hakkab inimeste abivajadust edastama abiandjale.
  2. Kogukondliku raadioside töökindluse tagamiseks teeb esmalt kogukonna kriisi-raadioside töögrupp korrapäraseid harjutusi, alguses vähemalt kaks korda kuus õhtusel ajal.
  3. Kindlustunde kasvades teevad töögrupi liikmed sideloa saamiseks ära raadioamatööri kõige esmase/madalama, D-kategooria eksami - sellest piisab sidepidamise mõistes lihtsama raadiojaamaga pikema vahemaa taha (ja vajaduse korral ka erinevatel sagedustel) inimeste abivajadusest teavitamiseks ja abi kohale korraldamiseks.
  4. Kriisi-raadioside töögrupi harjutustesse kaasatakse abiandja.
  5. Lõpuks liitub harjutustesse kogu kogukond, sest ka iseendale abi kutsumiseks tuleb raadiojaama kasutamist harjutada. 

K: Kuidas alustada oma piirkonnas kogukonnapõhise kriisi-raadioside korraldamist?

V: Algatajaks võib kogukonnas olla iga huviline, sh kogukonna liige või grupp, kohalik omavalitsus, selts, jne. Lihtsam võib olla kriisi-raadioside töögruppi algatada koostöös kohaliku omavalitsusega, kes saab kohalikesse infokandjatesse (koduleht, Facebook, Instagram, bussipeatuse ja poe infotahvlid, Signali grupp jne) üles panna teate, millal koguneb algatusgrupp ja kuidas enda osalemise soovist korraldajat teavitada. Esimesel kohtumisel võiks korraldajatel olla teada, kuidas kohalik abivajadus jõuab abiandjani, ehk et kes on valmis kogukonnalt tulevat infot vastu võtma. Võimalik on abiandjaga kokku leppida ka nii, et teie võrgustiku liige astub abiandja juurde sisse ja võtab seal kohapeal vastu saabuvaid abipalveid - abiandja ei pea sel juhul oma raadiosidevõimekust välja arendama.

K: Millisel PMR 446 raadiojaama kanalil peab inimene endale abi kutsuma?

V: Abi kutsumiseks kasutatakse kanalit number 8 (sagedusel 446,09375 MHz).

K: Kas kohalik omavalitsus saab kriisi-raadioside abil kogukonda paremini toetada?

V: Kriisi-raadiosides kehtib 3-3-3 reegel. Kohalik omavalitsus saab kanalil number 3 (sagedusel 446,03125 MHz) iga kolme tunni järel (kell 12:00, 15:00, 18:00, 21:00 jne) teavitada kohalikke elanikke eluliste teenuste jm kättesaadavusest. Kogukonna liige saab oma raadiojaama elektri säästmiseks üldjuhul väljalülitatuna hoida, kuid iga kolme tunni järel keerab ta selle lahti ja kuulab kolmandal kanalil kolm minutit - kui selle kolme minuti jooksul infot ei edastata, võib ta raadiojaama uuesti kinni keerata.
Kohalik omavalitsus saab elanikke teavitada näiteks puhta vee tsisterni paiknemise asukohast, talvel tugeva lumesaju korral teede läbitavuse paranemisest (läbitavad on juba ... teed, lähitundidel lükatakse lahti ... teed), tormi korral teele kukkunud puude ära koristamisest, elektrivarustuse taastamise ajakavast jne.

K: Millist PMR 446 raadiojaama ma endale osta võiksin?

V: Hea on omada 16 kanaliga ja digitaalse ekraaniga raadiojaama.
16 kanalit läheb vaja tiheasustuse piirkonnas naabritega suhtlemiseks (muidu sobib ka minimaalselt 8 kanaliga raadiojaam).
Digitaalset ekraani on vaja kanali valimise lihtsustamiseks.
Mõnikord programmeerivad tootjad raadiojaamale peale ka koodid, ka neid saab ekraanilt vaadates lihtsamini muuta - kriisiraadiosides kasutatakse üldjuhul koodideta kanaleid. PMR 446 raadiojaamal olevad koodid ei krüpteeri sidet, nad piiravad ainult oma jaamal vastuvõttu.

K: Meie piirkonnas on jahimehed, kellel on oma raadiojaamad, kas nendest kriisi-raadioside grupi loomiseks ei piisa?

V: Kogukond ise otsustab, kas jahimehi on piisavalt selleks, et iga abivajaja saab vajalikul hetkel oma abivajaduse edastada. Mõelda tuleb ka sellele, kas jahimeestel on teisi kohustusi, mis neid kriisihetkel kogukonnast eemale ära saadavad. 

K: Ma olen kodune, tööl ei käi, kas mina saan ka osaleda kriisi-raadiosides?

V: Kodused inimesed, näiteks lapsega kodus olev isik või omastehooldaja, või iseenda tööandja, jne, saavad võimaluse ja soovi korral pakkuda kogukonnale kindlustunnet, et üks kriisi-raadioside punkt on pidevalt olemas. Soovi ja võimaluse korral saab ka hooldatava raadioside punkti kaasa võtta.

K: Mul on lapsed, kas ma koos nendega saan ka kriisi-raadioside punkti mehitada?

V: Lastest, kes juba kirjutada oskavad, on suur abi. Raadioside teel abi kutsumine ja selle kohale jõudmine tuleb enda jaoks üles kirjutada, nii saab kriisi-raadioside punkt efektiivselt jälgida, et iga abivajaja soov on teele läinud ja ta on abi saanud. Lastega koos raadioside punkti mehitades tuleb mõelda sellele, et lapsed ei satuks mõnda ohtu (näiteks mitte valida raadioside punkti asukohaks jõe kallast, mesilastarude naabrust, vmt).

K: Kas kriisi-raadioside korraldusmeeskond saab endale abi või tuge küsida?

V: Kõneprotseduuride harjutuste läbiviimisel ja raadioside leviku ja parendamise teemadel koolitajate otsimiseks (ja ka teistel huvipakkuvatel raadioside teemadel) saab tuge küsida e-kirja teel, aadressil: ES2KAR@ERAU.EE

K: Kas kriisi-raadioside korraldusmeeskond saab rahalist tuge?
Aeg-ajalt pakutakse rahalist toetust kohalikele omavalitsustele, kes võib siis otsustada kohalikku raadioside taristut täiendada. Näiteks seades üles mõne antenni koos ühenduskaabliga, raadioside vahendusjaama jne.
Kohaliku sidetaristu ülesehitaja võib enda jaoks vajalikku infot saada ERAÜ raadiosidevõrke korraldava meeskonna käest.

K: Kas omale raadiojaama ostmiseks saab küsida rahalist toetust?

V: Endale abi kutsumine ja naabrile abi pakkumine kogukonnapõhise kriisi-raadioside teel on iga inimese enda korraldada, sh ka endale raadiojaama ostmine. Kõige odavamad PMR446 raadiojaamad on poodides müügil paarikaupa, üks paar makasab umbes 40 eurot. Kõige odavam võib olla näiteks naabriga kahe peale ühe paari raadiojaamade ostmine, üks naaber saab enda kasutada ühe ja teine teise raadiojaama.

K: Kui tegemist on riigikaitselise kriisiga, siis pean olema oma sõjaaja ametikohal. Kas ma sel juhul võin muul ajal ikka kriisi-raadioside töögrupi töös ka osaleda?

V: Kindlasti, olemas on ju mitmesuguseid kriise. Samas tuleb sel juhul jälgida, et kriisi-raadioside töös oleks olemas ülekate, selleks et inimesed ei jääks riigikaitselise kriisi korral ilma abita.

K: Ma ei ole saanud mitte kunagi ühtegi raadioside koolitust, aga soovin seda nüüd õppida ja teistele vajadusel abiks olla. Kas ma võin liituda kriisi-raadioside töögrupiga?

V: Liituge kindlasti. Kriisi-raadioside töögrupi töö osa on alguses raadioside koolitustel osalemine ja harjutamine - seejärel alles abi korraldamine raadioside teel.

K: Kui räägin oma PMR446 raadioga kogemata teistele peale, sest ma ei ei kuulnud neid, siis kas see on seadusevastane?

V: Kui rääkida kogemata teistele peale, siis see ei ole segamine (raadioside piiramine) seaduse mõistes. See tähendab, et te ei rikkunud seadust. Samas kui keegi Teile räägib, et te seda paar korda juba olete  teinud, siis selle probleemi lahendamiseks:

• tasub oma raadiojaama hääletugevust kontrollida, võib-olla on see vaikseks keeratud; 
• vajadusel otsida omale raadioside pidamiseks parem asukoht (selleks, et kuuleksite teisi paremini), parema asukoht võib olla juba 10 cm kaugusel;
• lasta oma raadiojaam raadioamatööril üle kontrollida (ta võib vajada selleks ka Teie enda koostööd). 
• kui avastate end rääkivat kellegiga samal aja (on tekkinud niiöelda “dupla”), siis tasub olla kannatlik ja lasta teisel rääkida lõpuni enne, kui taas ise rääkima hakata (ta ei kuule ju teisi samal ajal, kui ta ise tangentit vajutab).
• Lisaks, enne saatele minekut tasub ca 20-30 sekundit kuulata, kas keegi juba ei kasuta seda kanalit.
• Kui keegi aga hakkab meelega teisele vahele segama, siis saab kogukond segaja välja selgitada (vajadusel on võimalik küsida raadoamatööridelt abi) ja temaga vestelda. Kui vahelesegaja on välja selgitatud, temaga räägitud ja ei lõpeta segamist ka pärast korduvat kirjalikku märguannet, siis on võimalik pöörduda TTJA poole (Elektroonilise side seadus § 23 punkt 2).

 

K: Soovime PMR446 raadioside harjutusel testida oma ettevalmistatud sideprotseduuride töökindlust puhuks, kui toimub vahelesegamine. Kuidas seda teha nii, et me ei tekitaks raadiohäireid seaduse mõistes?

V: Saime selles küismuses vastuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Kui tegemist on (tsiteerime) "reaalajas toimiva side katsetusega, kus simuleeritakse raadiohäiret ("Punased") ja teabe edastamiseks peab häiritav pool ("Sinised") käsitsi üle minema varusagedusele ning teabe edastama.

Et tegemist on õppusega siis ei ole vaja sidet täielikult esialgsel kanalil blokeerida pikemaks ajaks ei muusika ega vahelerääkimisega, mis võib tekitada probleeme teistele vabasageduse kasutajatele. Piisab vastava teate edastamisest "Punaste" poolt.

Kirjeldatud stsenaarium ei kvalifitseeru raadiohäirete tekitamiseks, kui harjutuse käigus edastatakse vastav teade sõnaliselt ehk vahelerääkimisega: "Siniste" sidele ütlevad "Punased" vahele: "Sellel kanalil on õppus ja raadiohäire" ja "Sinised" peavad siis vastavalt protseduurile varusagedusele üle minema, mida saavad siis õppuse korraldajad kontrollida."

 

K: Kuidas veenduda raadiojaaama turvalisuses, sh inimeste tervisele?

V: Raadiojaamal peab olema peal vastavusmärgis ehk CE märgis vastavalt Eesti Vabariigi majandus- ja taristuministri 04.07.2016 määrusele nr 46 "Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord^1" §7  mis lähtub Euroopa parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008 määrusest nr nr 765/2008. CE märgis näitab seega, et seade on valmistatud vastavalt inimkonna parimatele teadmisele.

 

Kui Te siit oma küsimusele vastust ei leidnud, siis kirjutage ES2KAR@erau.ee